Eesti Klaveriõpetajate Ühing on eesti väljapaistvaid pianiste, klaveriõpetajaid ja teisi klaverimuusikaga seotud muusikuid tunnustanud auliikme tiitliga alates aastast 19...


Eesti Klaveriõpetajate Ühingu auliikmed on:


BRUNO LUKK (1909-1991)

Pianist ja klaveripedagoog, auliige aastast........





Õppis Tartu Kõrgemas Muusikakoolis Martha Bäthge klaveriklassis. Lõpetas aastal 1928 Riia konservatooriumi. Õpingud jätkusid Berliini Kõrgemas Muusikakoolis, kus õppis prof Leonid Kreutzeri juures klaverimängu ja prof Paul Hindemithi juures muusikateoreetilisi aineid. Tema kontserttegevus solistina sai alguse 1931. aastal. Eriti aktiivselt tegutses ta aga ansamblistina. Kaalukaim on 32 aastat kestnud tegevus duos Anna Klasiga. 
1940. aastal alustas Bruno Lukk õpetamist Tallinna konservatooriumis, kus ta töötas elu lõpuni, olles pühendunud täielikult muusikale ja oma õpilastele, kelle arv ulatub ligi sajani. Luki enda ja tema koolkonna puhul võib esile tõsta intellektuaalset lähenemist teostele, detailideni väljatöötatud faktuuri, kõrget kõlakultuuri ja peent pedaliseerimiskunsti. Oma professionaalse taseme, muusikalise eruditsiooni ja laiahaardelise tegevuse poolest on Bruno Lukk 20. sajandi eesti pianistide-pedagoogide hulgas kahtlemata üks silmapaistvamaid.

Tuntuimad õpilased: Mall Sarv, Erna Saar, Vaike Vahi, Leelo Kõlar, Riina Gerretz, Arbo Valdma, Matti Reimann, Toivo Nahkur, Kalle Randalu, Ivo Sillamaa, Lembit Orgse, Lauri Väinmaa, Toomas Vana, Mati Mikalai.



LAINE METS (1921-2007)

Pianist ja klaveripedagoog, auliige aastast....

Lõpetas 1944. aastal Tallinna konservatooriumi Erika Franzi klassis. Aastatel 1945-1948 täiendas end Leningradi konservatooriumis. Edasi koolitas Laine Mets ennast Anna Klasi juures ja aastatel 1950-1953 Moskvas Gnessinite-nimelises Muusikapedagoogilises Instituudis. Esimese soolokontserdi andis L. Mets 1948. aastal. Edaspidi andis ta peaaegu igal aastal uue kavaga soolokontserdi, kuid esitas ka klaverikontserte koos sümfooniaorkestriga. Õppejõuna asus Laine Mets tööle pärast Moskvast tagasipöördumist Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus juhatas aastatel 1974-1987 klaverikateedrit.

Tuntuimad õpilased: Ivari Ilja, Ene Nael.



HELJO SEPP (1922)

Pianist ja klaveripedagoog, auliige aastast...





Õppis Valga muusikakoolis Emilie Kuuski klaveriklassis. 1934. aasta sügisest võtsid Heljo Sepa muusikalise kasvatuse oma hooleks Anna ja Heino Eller.

Õppinud Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias prof Vivian Langrishi juures, Tallinna konservatooriumis Bruno Luki klaveriklassis. 1949-52 täiendas end prof Heinrich Neuhausi juures Moskva konservatooriumi aspirantuuris.

Elleri loomingu rahvusliku põhja tunnetamine teeb Heljo Sepast väga hinnatud Elleri-interpreedi. Samuti on H. Sepp olnud sõjajärgsel perioodil väga olulise osa eesti muusika esmaesitaja. Aastatel 1952-95 on Tallinna Konservatooriumis H. Sepa klaveriklassis saanud hariduse 51 muusikut.

Tuntuimad õpilased: Lilian Semper, Peep Lassmann, Mart Humal, Marje Lohuaru, Iren Lill, Riine Pajusaar.



ERNA SAAR (1924)

Pianist ja klaveriõppejõud, auliige aastast....




Lõpetas aastal 1944 Tartu Kõrgema Muusikakooli. 1948 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi Bruno Luki klaveriklassis. Töötanud Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, Tallinna Muusikakoolis ja Tallinna Muusikakeskkoolis klaveriõppejõuna.

Tuntuimad õpilased: Eevi Ross, Riina Gerretz.



LEELO KÕLAR (1927)

Pianist ja klaveriõppejõud, klaveripalade ja metoodikaalaste artiklite autor. Auliige aastast ....




Õppis muusikat kodus isa Riho Pätsi käe all, hiljem Tallinna konservatooriumis prof Bruno Luki klaveriklassis. Interpreeditegevust alustas üliõpilaspõlves, aastatel 1956-1972 andis soolokontserte, esitas klaverikontserte orkestriga.

Leelo Kõlaril on hinnatavad kogemused klaveriõpetuse alal. Ta on andnud välja mitmeid metoodikaalaseid artikleid (ulatuslikum neist aastal 1977, kaasautoriks Linda Tamberg). Leelo Kõlar on avaldanud rea klaveriõpikuid algajaile – koos oma isa Riho Pätsiga (1975), T. Raikamo ja H. Syrjäläga (1992-1995) ning autoriõpiku "Algus" (1994). 1999. aastal ilmus Leelo Kõlari vestlusraamat "Klaverijutud".

Leelo Kõlar on kauaaegne Tallinna G. Otsa nimelise muusikakooli klaveripedagoog (1956-1992), töötanud ka Ida-Helsingi muusikakoolis (1990-1994).


ARBO VALDMA (1942)

Pianist ja klaveriõppejõud, auliige aastast ...




Lõpetas aastal 1966 Tallinna Konservatooriumi prof Bruno Luki klaveriklassis. Täiendas end Moskva Tšaikovski-nimelises konservatooriumis prof Nina Emeljanova juures. On hinnatud solistina ja ansamblimängijana. Aastal 1984 nimetati A. Valdma Belgradi Ülikooli klaverikateedri juhatajaks ja klaveriprofessoriks, 1989-1992 oli ta lisaks veel klaveriteaduskonna dekaan Novi Sadi Kunstide Akadeemias. Nimekas pedagoog, uurija, paljude klaverimetoodiliste väljaannete autor. Andnud meistriklasse Moskvas, Roomas, Tokyos, Pärnu ja mujal. Tema õpilased on saavutanud hulgaliselt auhinnalisi kohti esinduslikel konkurssidel kogu maailmas. Praegu elab A. Valdma Saksamaal Kölnis, kus on sealse muusikakõrgkooli klaveriprofessor. Arbo Valdma on hinnatud klaveriõpetaja kogu maailmas.


KALLE RANDALU (1956)

Pianist ja klaveriõppejõud, auliige aastast ....




Lõpetas aastal 1980 Tallinna Konservatooriumi Bruno Luki klaveriklassis. Aastatel 1980-1983 täiendas end Moskva konservatooriumis L. Vlassenko juhendamisel. On võitnud mitmeid auhindu klaverikonkurssidel üle maailma. Aastal 1988 emigreerus Saksamaale. On Karlsruhe Muusikakõrgkooli klaveriprofessor ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor. Esinenud esinduslikes kontserdipaikades üle kogu maailma, salvestanud hulgaliselt kammermuusikat. Tema repertuaaris on eriti oluline roll saksa muusikal. Kalle Randalu on andnud meistriklasse kogu maailmas.

Tuntuimad õpilased: Marju Roots, Reet Ruubel, Indrek Laul, Lea Leiten, Lembit Orgse, Toomas Vana, Ave Nieler, Eduardo Ponce, Takuhiro Murayama.



IVARI ILJA (1959)

Pianist ja klaveriõppejõud, auliige aastast 2009.




Lõpetas aastal 1981 Tallinna Konservatooriumi prof Laine Metsa klaveriklassis. Jätkas õpinguid Moskva Tšaikovski-nimelises Konservatooriumis prof Vera Gornostajeva ja prof Sergei Dorenski klassis.

On võitnud mitmeid auhindu esinduslikel klaverikonkurssidel üle maailma. Andnud soolokontserte ja esinenud koos tunnustatud orkestritega mitmel pool maailmas. On ka väljapaistev kammermuusik. Repertuaari kuulub põhiliselt romantiline muusika eesotsas Chopini, Brahmsi ja Schumanniga, aga ka Mozarti, Prokofievi ja Britteni looming. Alates 1986 EMTA klaveripedagoog, alates 1999. aastast professor ja aastast 2000 klaveriosakonna juhataja.

Tuntuimad õpilased: Mihkel Poll, Sten Lassmann, Jaan Kapp, Johan Randvere, Maksim Štšura, Mihhail Gerts.



ALO PÕLDMÄE (1945)

Helilooja, auliige aastast 2010




Lõpetas 1964 Tartu muusikakooli oboe erialal J. Hargeli klassis ning 1970 kompositsiooni erialal H. Elleri klassis. Tema loomingu põhiosa moodustab instrumentaalkammermuusika. Alo Põldmäe kirjutatud klaverimuusikal on kindel koht Eesti pedagoogilises klaverirepertuaaris. Alo Põldmäe on töötanud kompositsiooniõppejõuna erinevates muusikakoolides, olnud Eesti Heliloojate Liidu juhatuse vastutav sekretär ja aseesimees, töötanud Eesti Teatri-ja Muusikamuuseumi muusikaosakonna juhatajana. Praegu on Alo Põldmäe Tartu Elleri nimelise muusikakooli kompositsiooniõppejõud. Viimastel aastatel on Alo Põldmäe tegelenud Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi loomisega Helme mõisahoonesse. Muuseumi eesmärk – tutvustada avalikkusele klaveriehituse ja klaverimuusikaga seotud ajalugu ja eripära ning Eesti klaveriehituse ja pianismi rolli ning traditsioone – väärib Eesti Klaveriõpetajate Ühingu tunnustust.



ESTER MÄGI (1922)

Helilooja, auliige aastast 2010




Ester Mägi lõpetas 1951. aastal professor Mart Saare õpilasena Tallinna Riikliku Konservatooriumi, misjärel täiendas end Moskva konservatooriumi aspirantuuris prof Vissarion Šebalini juhendusel. E. Mägi on olnud Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateoreetiliste ainete õppejõud. Ester Mägi loomingus on kesksel kohal kammermuusika ja koorilooming. Ester Mägi klaveriloomingu väärtust on raske üle hinnata. Helilooja traditsioone austav ajatu looming pakub naudingut nii klaveriõpilastele kui ka professionaalstele pianistidele.


RENATE GOZNAJA (1929)

Pianist ja klaveripedagoog, auliige aastast 2009.

Lõpetas 1947 Leningradi Lastemuusikakooli ning 1951 Leningradi konservatooriumi juures asuva muusikakooli (õp Klara Stoljar). Õpingud jätkusid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1956 Anna Klasi klaveriklassis. 1952-2004 töötas Otsakooli klaveriõppejõuna. Armastatud klaveriõpetaja, dirigent Jüri Alperteni ema. Praegu pensionil.

Tuntuimad õpilased: Avi Benjamin, Marina Sinkel, Riina Maandi, Jelena Fomina, Alla Tšekanova.



ELL SAVIAUK (1934-2017)

Pianist ja klaveripedagoog, auliige aastast 2009.




Ell Saviauk lõpetas Tartu Muusikakooli 1954. aastal (Hilja Olmi ja Aleksandra Semm-Sarve klaveriklass). Tema haridustee jätkus Tallinna Riiklikus Konservatooriumis aastatel 1954-1960, kus ta lõpetas kiitusega prof Laine Metsa klaveriklassi. Ell Saviauk töötas Tartu Lastemuusikakoolis ja Tallinna Muusikakoolis õpetajana ning Tallinna konservatooriumis kontsertmeistrina. Aastatel 1991-97 töötas ta Soomes Rauma Musiikkiopisto-s. Ell Saviauk oli Tallinna Muusikakeskkooli eriklaveriõpetaja alates selle asutamisest 1961. Paljuski tänu tema metoodilisele tegevusele rajati professionaalne alus selle kooli klaveriosakonna traditsioonidele, millede elujõulisust ja kõrgelt pärjatud kvaliteeti tunnustatakse kahtlusteta ka väljaspool Eestit. Ell Saviauk tegeles pidevalt enesetäiendamisega (Kiievis, Moskvas, Leningradis, Soomes). Andis sageli meistrikursusi, oli konkursside žüriides, avaldas muusikaalaseid artikleid.

Tuntuimad õpilased: Martti Raide, Indrek Laul, Reinut Tepp, Ene Nael.



ÜLLE SISA (1938)

Pianist ja klaveripedagoog, auliige aastast 2010.


Lõpetas Tartu Lastemuusikakooli 1954 (õp Aino Poolakene). 1958 lõpetas Tartu Muusikakooli (õp Ago Russak). Muusikaõpingud jätkusid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1963. aastal Anna Klasi klaveriklassis. Töötanud Tallinna Muusikakeskkoolis 1965-1991, Soomes 1991-1992. Aastast 1992 Otsakooli pedagoogilise praktika ja pedagoogilise repertuaari ning klaverieriala õppejõud. Hinnatud õpetaja ning metoodik. Andnud meistrikursusi täiendkoolitustel kõikjal Eestis. Osalenud klaverikonkursside žüriide töös.

Tuntuimad õpilased: Jürmo Eespere, Piret Habak, Mihkel Mattisen, Hando Nahkur, Kadri-Ann Sumera.


NATALIA MAASIN (1951-2010)

Pianist ja klaveripedagoog, auliige aastast 2011(nimetati auliikmeks postuumselt).




Lõpetas Tartu lastemuusikakooli 1967. aastal ning Tartu Elleri nimelise Muusikakooli kiitusega 1971. aastal (õp Galina Kalpina). Tallinna Riikliku Konservatooriumi lõpetas prof Ada Kuuseoksa klassis. 1976-2010 õpetas Nõmme muusikakoolis. Pühendunud ja armastatud klaveriõpetaja, kelle põhjalik lähenemine ning muusikaarmastus on toonud muusika juurde pika rea õpilasi.

Tuntuimad õpilased: Vadim Šer, Naily Saripova, Jevgenia Motšalova, Viktor-Kristjan Lanberg, Vladimira Ljutova.


ADA KUUSEOKS (1941)

Pianist ja klaveripedagoog, auliige aastast 2013.



Alustas klaveriõpinguid Violetta Ostapovskaja juures. Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lõpetas Anna Klasi klaveriklassis, seejärel aga Moskva Tšaikovski nimelise Riikliku Konservatooriumi aspirantuuri prof Viktor Meržanovi juhendamisel.

Kaalukama osa oma elust on Ada Kuuseoks pühendanud klaveripedagoogi tööle, mida ta alustas Tallinna Muusikakeskkoolis 1963. aastal. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (endise TRK) töötatud aja jooksul on tema käe all lõpetanud 81 üliõpilast.

 

Tuntuimad õpilased: Taissia Filippova, Toivo Peäske, Katrin Paat, Katrin Kuldjärv, Anne Sarrap, Anne Otto, Nathalie Maasin, Natalja Truškina, Marina Sinkel, Helve Kuuskmann, Ene Rindesalu, Iive Joamets, Karolina Sepp, Urmas Taniloo, Andres Paas, Margus Kappel, Jaan Kapp.




TATJANA GONTŠAROVA (1952)

Pianist ja klaveripedagoog, auliige aastast 2013.

 

Alustas klaveriõpinguid Narva Muusikakoolis. Kõrghariduse omandas EMTA professori L. Semper (bakalaureus) japrofessori V. Roots(magistratuur) juures diplomiga Cum Laude. Alates 2011. aastast on Tatjana Gontšarova pedagoog-metoodik klaverierialal.

Narva Muusikakooli direktor alates 2004. aastast. Tänu sellele on Narva Muusikakool saavutanud kõrge professionaalse taseme ja on tuntud nii Eestis kui ka välismaal, mida tunnustab suur hulk tänukirju koolile. Oli initsiaator ja uute õppekavade autor ja algataja. Tänu tema algatusvõimetele on kooli juhatamise ajal astutud suuri samme, et edendada kooli tugevaid traditsioone, arendada projektitegevust ja selle kaudu tugevdada kooli suurte kollektiivide kontserttegevust ja muusikakooli õpilaste osalemist rahvusvahelistel konkurssidel. Eriti eredalt ilmnesid Tatjana Gontšarova organisaatori võimed tema Rahvusvahelise Chopini konkursi Narvas korraldamise tegevuses: alates aastast 2000 tänapäevani on Tatjana Gontšarova Rahvusvahelise Chopini konkursi orgkomitee aseesimees.

Tuntuimad õpilased: Anastasia Obili, Maksim Štšura, Leo Dubovski.



 


RENE EESPERE (1953)

Helilooja, auliige aastast 2013.

 


Lõpetas aastal 1977 Tallinna Riikliku Konservatooriumi. 1977–1979 täiendas end Moskva konservatooriumis Aram Hatšhaturjani ning Aleksei Nikolajevi juhendusel.

René Eespere on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor. Eespere ulatuslikust loomingust on laiemalt tähelepanu köitnud vokaalsümfoonilised suurvormid, siira tundetooniga lastemuusika ja peenekoeline kammermuusikastiil. Eespere kirjutatud klaverimuusikal on kindel koht Eesti pedagoogilises klaverirepertuaaris.










esilehele üles tagasi